Sotsiaalkriitiline kunst - 11 h
Iris Marleen 11h "Liigu rohkem, kaalu vähem"
Maailmas on palju ülekaalulisi inimesi ja nad ei viitsi ennast liigutada ja söövad burxi, siis nende motiveerimiseks võiks olla rohkem sooduspakkumisi/kampaaniaid,
et nad ennast liigutakaid, need võiksid ikka ntks kohalikes portaalides või infotahvlitel õues ning siseruumides Arstliku näidustuse korral saad soodustust v üldse tasuta. Tervisepreparaadid oleksid soodsamad ja ka spordipoodides võiks olla rohkem soodustusi. |
Pildi allikas |
Greete Tikerpuu 11H
Väikeste lastega linnatänavatel jalutamine on suhteliselt keerukas, sest laste jaoks on see igav.
Pikad vahemaad tunduvad neile palju pikemad kui täiskasvanutele ning tavaliselt ei ole sihtkoht selline nagu lastele meeldiks.. Sihtpunktiks on poed, pangad ja muud ametiasutused, mitte mänguväljakud. Tänavatele võiks maha joonistada suured jalajäljed, mis liiguvad kuskile suunda, siis oleks lastel huvitavam kõndida ning jäljed pakuksid neile palju meelelahutust. |
Sandra Saarniit 11H
Pildi allikas |
Kooli seintel on palju erinevaid maale, mis näiteks mind üldse ligi ei tõmba. Oleks aeg uuendusteks ning teha mõned asjad kaasaegsemateks. Õpilased võiksid ise kujundada või võtta kuulsaid maale või pilte ja teha ise üks plakat, mis tõstaks õpilastel motivatsiooni õppimiseks ja et oleks lihtsalt tore kooli peal ringi käia.
Pildid võiksid muutuda iga kuu, mõned võiksid jääda pikemaks ajaks. |
Sandra Särg 11H " Ka nemad on inimesed"
Kurb on vahepeal vaadata, kuidas Eesti inimesed räägivad pagulastest. Eestlased justkui ei saa aru, et need kes tulevad sealt Süüriast on ka lapsed, perekonnad ja normaalsed inimesed, kellel tõesti pole kuskil elada ning otsivad peavarju. Muidugi ei ei eita ma seda, et mõni võib olla seal ära keeranud või tõesti mingi imelik inimene, aga kahjuks eestlased näevadki, et sealsed põgenikud ongi ainult sellised. II Maailmasõja ajal oli eestlastel samamoodi, põgenesid igale poole üle mere ja lootsid samuti, et neid võetaks seal ilusti ja soojalt vastu.
Kuigi ei saa eitada seda, et Eesti valitsus paisutab seda asja väga üle ja mõtleb suurem osa ajast pagulastele ning kuidas neil oleks hea, aga Eesti rahvas on jäänud unarusse.
Kuigi ei saa eitada seda, et Eesti valitsus paisutab seda asja väga üle ja mõtleb suurem osa ajast pagulastele ning kuidas neil oleks hea, aga Eesti rahvas on jäänud unarusse.
Katariin Aadman "Sallime?"
Eesti riigis on väga suur sallimatus omasooiharate vastu. Kui hakata uurima põhjuseid, tuleb esile kaks kõige ebaloogilisemat põhjust.
Esimene põhjus on see, et gei inimesed ei saa lapsi, aga kui palju on mehi ja naisi, kes on abielus/vabaabielus/suhtes ja nad ei saa lapsi, kas peaksime siis ka nende kooselu mitte sallima?
Teine põhjus on see, et omasoo abieludest/suhetest tuleb väga palju halva kasvatusega lapsi, kuid seda väidet pole uurismuslikult kinnitatud, lisaks tuleb ka hetero paaridest halva kasvatusega lapsi.
Kuidas ma seda teostaks: Teeksin video, milles oleks lavastatud need situatsioonid mida on välja toodud (näiteks) meedias ja laseks inimestel ise otsustada, mida sellest arvata.
Esimene põhjus on see, et gei inimesed ei saa lapsi, aga kui palju on mehi ja naisi, kes on abielus/vabaabielus/suhtes ja nad ei saa lapsi, kas peaksime siis ka nende kooselu mitte sallima?
Teine põhjus on see, et omasoo abieludest/suhetest tuleb väga palju halva kasvatusega lapsi, kuid seda väidet pole uurismuslikult kinnitatud, lisaks tuleb ka hetero paaridest halva kasvatusega lapsi.
Kuidas ma seda teostaks: Teeksin video, milles oleks lavastatud need situatsioonid mida on välja toodud (näiteks) meedias ja laseks inimestel ise otsustada, mida sellest arvata.
Sebastian Lehis "Värviline kool"
Meie kooli seinad on igavat kollast tooni, mida saaks tunduvalt lõbusamaks muuta! Miks mitte värvida seinad hoopis heleroheliseks ning maalida peale lillad täpid? Akende ümbruse võiks värvida oranžiks. Kas poleks hoopis toredam sellises koolis käia?! Maailmas jääb värvi niikuinii järjest vähemaks, kuid tegelikult ei ole kõik veel hukas, igaüks saab anda oma panuse maailma ning alustada võiks oma kodukohast ja miks mitte just koolimajast, kus suur hulk inimesi veedab väga palju aega ning tähtsa osa oma elust! Oma koolimaja välimuse taassünniga võiks seada eeskuju tervele maailmale ning murda igava koolihoone stereotüübi!
Kaisa Valm "Konur"
"Konur" -le meeldib kui teda toidetakse konidega. Kui temast mööduda, palub ta enda sisse poetada mõne koni, et säästa loodust ja meid ümbritsevat ühiskonda. Isegi kui Teil selleks viitsimist ei ole, siis ka temal on kõht tühi - ta vajab toitu.
Igaüks kes tema suhu ühe koni poetab, teeb nii temale kui ka Meile endile ühe suure-suure teene, mida kõik märkavad.
Autor: Kaisa V.
Elina Tammeleht - ''Leebe''
Foto autor: Elina
|
Panin pildi pealkirjaks ''Leebe'', sest tänapäeva ühiskonnas saavad kurjategijad liiga leebeid karistusi.
Isegi need, kes on eriti julmi tegusid korda saatnud. Just see pilt näitab, et trellid ei hoia kurjategijaid kinni ja nad pääsevad vabadusse peale oma lühikese karistuse kandmist, mis sest et peaks kauem oma karistust kandma. Kurjategijaid tuleb karistada julmemalt, kui korda on saadetud väga julm tegu. Kõiki ei saa ühtmoodi leebelt karistada! |
Caryna Bogdanov "Ekraani asemele papüürus"
Selle teosega tahaksin inimesed, eriti noored, panna mõtlema, milliseks on ühiskond muutunud.
Noored on ainult telefonides ja internetis, ega vaevugi sealt silmi tõstma. Vanasti aga väärtustati väga raamatuid, noored lugesid ja see arendas nende mõtlemist. On kurb, et tänapäeval loetakse raamatuid vähe ja populaarseks on saanud e-raamatud. Minu arust on raamatu võlu just see, et saad raamatut oma käes hoida ning tunda trüki lõhna. Telefonile on teibist moodustatud rist, mis tähendab seda, et noored võiksid rohkem lugeda ja vähem telefonis olla. |
Kaisa Kuusik -"Seinanägu"
Mööda tänavaid jalutades märkame müüridele või majaseintele veetud kriipse ja jutte erinevate värvidega. No mille jaoks? Kui teha, siis teha juba midagi sellist, mis oleks ka silmale ilus vaadata ning ka mingisuguse sisulise sõnumiga. Sellist tänavakunsti saaks rakendada räämas hoonete seintele või müüridele, kuhugi, kus see sobiks. |
Karl Robert Konrad "Keskendu palun !"
Üheks suureks probleemiks on ühiskasutatavate WC-de räpasus. Idee seisneb selles, et disainida WC potte erinevat moodi (korvpalli korv, noolemäng jne...) et meesterahvastel oleks ehk veidi huvitavam sihtida.
Madis Ülevaino "Maailma õhk puhtaks"
Pildi asukoht
Maailma suurimaks probleemiks on kindlasti õhusaastatus. Ma usun, et mingilgi määral aitaks selle vastu võidelda nii, kui maalida nt. mingi suure korterelamu seinale ülaltoodud pilt. (hea näide Hiinast, kus vähendati tehaste võimsust ja autodega sõitmist, mille tulemusel muutus linna keskkond oluliselt paremaks)
Maailma suurimaks probleemiks on kindlasti õhusaastatus. Ma usun, et mingilgi määral aitaks selle vastu võidelda nii, kui maalida nt. mingi suure korterelamu seinale ülaltoodud pilt. (hea näide Hiinast, kus vähendati tehaste võimsust ja autodega sõitmist, mille tulemusel muutus linna keskkond oluliselt paremaks)
Martin Nerman "Ületootmine"
Foto autor: Martin Nerman
Ma arvan, et planeet Maa üheks suurimaks probleemiks on ületootmine ning juba olemas olevate asjade mitte täielik ära kasutamine.
Tänapäeval ringi käies leiab igalt poolt vanu asju, mis on toodetud inimeste poolt ja peale uute asjade tulekut lihtsalt seisma jäetud või kuhugi metsa alla veetud. Ühiskond ei arvesta sellega, et kõiki maavarasid ja tootmismaterjali jääb maailmas ainult vähemaks ning me ei saa seda kunagi tagasi.
Antud teose mõte on, et inimesed ei viskaks kohe vanu asju minema ega hülgaks neid, vaid kasutaks neid seni kuni võimalik ning samuti renoveeriks vanu esemeid, et nendele uus elu anda. Teine mõte on, et kui asjade eluiga kord päriselt lõppeb, siis ei visataks neid kuhugi metsa alla, vaid saadetaks taaskasutusse, et sellest samast materjalist midagi uut luua.
Tänapäeval ringi käies leiab igalt poolt vanu asju, mis on toodetud inimeste poolt ja peale uute asjade tulekut lihtsalt seisma jäetud või kuhugi metsa alla veetud. Ühiskond ei arvesta sellega, et kõiki maavarasid ja tootmismaterjali jääb maailmas ainult vähemaks ning me ei saa seda kunagi tagasi.
Antud teose mõte on, et inimesed ei viskaks kohe vanu asju minema ega hülgaks neid, vaid kasutaks neid seni kuni võimalik ning samuti renoveeriks vanu esemeid, et nendele uus elu anda. Teine mõte on, et kui asjade eluiga kord päriselt lõppeb, siis ei visataks neid kuhugi metsa alla, vaid saadetaks taaskasutusse, et sellest samast materjalist midagi uut luua.
Kristiina Teinemaa 11H "Kes siis veel kui mitte sina?"
Minule südamelähedane ühiskonna probleem on inimkonna poolt loodusvarade ülekasutus.
Me vaatame ümberringi, et kõik on ju nagu korras. Paar puud maanteede äärtes, mõned pargidki. Kodus ka aknalauad lilli täis.
Tegelikkuses on rohkem kui 80% maailma metsadest juba praeguseks hetkeks hävitatud. Maailma mastaabis tegeletakse pidevalt kindlate inimesele kasu toovate taimede ületootmisega, kus isegi siis läheb väga suur protsent toodetavast maha kandmisele.
On olemas palju alternatiivvõimalusi, kuidas näiteks metsade kadumist vältida. Suureks probleemiks on näiteks paberi tootmine, kus iga aasta kulub paberile 200 milj. tonni puitu.
Nagu näiteks saab teha kanepi taimedest palju lihtsamalt paberit, lisaks on see ka aastaringselt kasvav taim, mis toodab pidevalt uusi taimeosi. (Ei, see ei ole see kanep, mida tõmmatakse rulli ja suitsetatakse)
Mureks on ka arengumaades olevad metsikud lõikelillekasvandused ülejäänud maailmale, kus väikese tasu eest rügavad inimesed igas vanuses lihtsalt selleks, et me saaksime nädalaks, paariks endale vaasi midagi ilusat.
Minu probleem on selles, et me ei väärtusta loodust. Me ei hoia kulu ja lisakasvu tasakaalus.
Tööst: Mul suri üks potilill ära, millele ma kahjuks ei pööranud palju tähelepanu, panin seejärel kapi otsa ning see kukkus mulle hommikul voodisse.
Me vaatame ümberringi, et kõik on ju nagu korras. Paar puud maanteede äärtes, mõned pargidki. Kodus ka aknalauad lilli täis.
Tegelikkuses on rohkem kui 80% maailma metsadest juba praeguseks hetkeks hävitatud. Maailma mastaabis tegeletakse pidevalt kindlate inimesele kasu toovate taimede ületootmisega, kus isegi siis läheb väga suur protsent toodetavast maha kandmisele.
On olemas palju alternatiivvõimalusi, kuidas näiteks metsade kadumist vältida. Suureks probleemiks on näiteks paberi tootmine, kus iga aasta kulub paberile 200 milj. tonni puitu.
Nagu näiteks saab teha kanepi taimedest palju lihtsamalt paberit, lisaks on see ka aastaringselt kasvav taim, mis toodab pidevalt uusi taimeosi. (Ei, see ei ole see kanep, mida tõmmatakse rulli ja suitsetatakse)
Mureks on ka arengumaades olevad metsikud lõikelillekasvandused ülejäänud maailmale, kus väikese tasu eest rügavad inimesed igas vanuses lihtsalt selleks, et me saaksime nädalaks, paariks endale vaasi midagi ilusat.
Minu probleem on selles, et me ei väärtusta loodust. Me ei hoia kulu ja lisakasvu tasakaalus.
Tööst: Mul suri üks potilill ära, millele ma kahjuks ei pööranud palju tähelepanu, panin seejärel kapi otsa ning see kukkus mulle hommikul voodisse.
Karl - Christoph Rebane 11h ''Loodus ründab vastu''
Mulle lähedane ühiskonna probleem on inimeste ükskõiksus kõige vastu.
Väga paljud inimesed tänapäeval hoiavad neutraalset hoiakut probleemide vastu, mõeldes: küll keegi teine seda probleemi lahendab.
Kõndides mööda kodutust kassist või vanast inimesest, kellel keset tänavat hakkab paha, inimesed mõtlevad: küll keegi teine teda aitab.
Kas inimesel on tõesti raske helistada kiirabisse või varjupaika? Kas on tõesti nii raske märgata, et inimesel sinu kõrval on valus? Kas on tõesti nii raske hoida silmad lahti?
Mida rohkem me teada saame, mida rohkem me kasvame, mida rohkem me plaanime, seda rohkem me unustame neid väikseid asju, mis võivad muuta teiste inimeste elu.
Mõte siseneb selles, et linna võiks panna skulptuuri, mis paneks inimesi mõtlema teiste inimeste üle ning paneks neid probleemide peale reageerima.
Väga paljud inimesed tänapäeval hoiavad neutraalset hoiakut probleemide vastu, mõeldes: küll keegi teine seda probleemi lahendab.
Kõndides mööda kodutust kassist või vanast inimesest, kellel keset tänavat hakkab paha, inimesed mõtlevad: küll keegi teine teda aitab.
Kas inimesel on tõesti raske helistada kiirabisse või varjupaika? Kas on tõesti nii raske märgata, et inimesel sinu kõrval on valus? Kas on tõesti nii raske hoida silmad lahti?
Mida rohkem me teada saame, mida rohkem me kasvame, mida rohkem me plaanime, seda rohkem me unustame neid väikseid asju, mis võivad muuta teiste inimeste elu.
Mõte siseneb selles, et linna võiks panna skulptuuri, mis paneks inimesi mõtlema teiste inimeste üle ning paneks neid probleemide peale reageerima.
Mihkel Puhm 11H "Tänavad Valgeks"
Mind häirib see, et paljudes väikelinnades ja ka suurtes linnades ei ole väikestel tänavatel laternaid. See võib põhjustada kahtlased tegevusi nendel tänavatel nt (narkodiilid, kaklused jne).
Lahenduseks võiks siis linn paigaldada nendesse linnadesse laternad mis valgustaksid tänavat. Siis oleks kodanikel rahulikum ja julgem seal kõndida, ja ka turististidel oleks julgem, sest tihti väikestel tänavatel on just kõige suuremad väärtused ja huvitavad kauplused. |
Õpetaja kommentaar:
1. Pildi link peaks viima leheküljele, kus on näha, kust see on võetud(nt google pildiotsing. kui lingile klikkides näeb ainult ikka sedasama pilti ja ei mingit vihjet asukoha kohta, siis see pole informatiivne.
2. Probleem on aktuaalne, aga ülesanne oli leida kunstiline võimalus selle probleemile tähelepanu tõmbamiseks.
1. Pildi link peaks viima leheküljele, kus on näha, kust see on võetud(nt google pildiotsing. kui lingile klikkides näeb ainult ikka sedasama pilti ja ei mingit vihjet asukoha kohta, siis see pole informatiivne.
2. Probleem on aktuaalne, aga ülesanne oli leida kunstiline võimalus selle probleemile tähelepanu tõmbamiseks.
Hendrik Tann 11H "Prügi maha panemine"
Klõps pildini
Mind häirib, kui meie elukeskkonda kasutatakse prügimäena. Tavaline on, et kaupluste vaateakende kõrval kaunistavad meie linnade tänavaid jäätise või burgeripakendid. Puude ja põõsaste okstel lendlevad kilekotid! Vaata märki ja tegutse vastavalt! |
Marcos Valk 11H "Valgusfoorid"
Kuna suurem osa inimesi elab linnas ja igapäev peavad jalakäijad seisma valgusfoori taga ja ootama päris pikka aega, et teisele poole teed saada, siis minul tuli selline mõte, et paneks valgusfooride külge, sinna kus on see nupp, et tuli roheliseks läheks, näiteks trips traps trulli mängu kus saad mängida selle inimesega kes seisab teisel poole teed samamoodi oodates millal saab üle tee minna, siis ei tundu see ootamis aeg nii pikk ja sinu päev on ka siis rõõmsam.
Kertu Nõmm, 11H
Mikk Päeske 11H
Mul oli selline mõte- ühed inimesed elavad kortermajas, mis on halli värvi. Aga inimestele ei meeldi see värv ja nad tahavad, et see oleks kollane. Siis nad ostavad kollased guaššvärvid ning värviksid maja kollaseks. Inimesed oleksid õnnelikud.
Mind isiklikult häirib väga, kui näen tänaval prügikastis tuhnivat asotsiaali, kes otsib taarat ja sööki. Esiteks hakkab temast hale ja teiseks on see lihtsalt kole, eemaletõukav ning räpane.
Selle lahenduseks võiks tänavatele tuua prügikastid, kust pole võimalik peale prügi äraviskamist seda enam kätte saada. See siis tähendaks seda, et neisse prügikastidesse oleks sisse ehitatud mingisugused mehhanismid.
Ilmselt on kusagil maailmas juba sellised prügikastid ka olemas, kuid Eestis ja Haapsalus pole ma neid veel näinud.
Pilt
Selle lahenduseks võiks tänavatele tuua prügikastid, kust pole võimalik peale prügi äraviskamist seda enam kätte saada. See siis tähendaks seda, et neisse prügikastidesse oleks sisse ehitatud mingisugused mehhanismid.
Ilmselt on kusagil maailmas juba sellised prügikastid ka olemas, kuid Eestis ja Haapsalus pole ma neid veel näinud.
Pilt